Olen 30 aastat ettevõtjana juhtinud aktsiaseltsi K.MET. Sama kaua olen kuulunud ka volikogusse. Minu prioriteediks on olnud elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine. Ettevõtjana olen toetanud valla jaoks paljusid olulisi projekte ja üritusi. Arvan, et ka maal elavad inimesed vajavad linnalikke teenuseid, näiteks häid teid ja ühendusi, internetti. Selle eest kavatsen seista ka edaspidi. Põlise Virtsu elanikuna olen pidanud kodualeviku ja kogu valla arendamist tähtsaks, et säiliks koolid ja lasteaiad, et oleks võimalust sportida ja oleks kohad, kus rahval koos olla.

Olen sündinud 24. märtsil 1982. aastal. Omandasin magistrikraadi psühholoogia erialal ning pärast 14 aastat kestnud doktoriõpinguid, omandasin doktorikraadi kasvatusteadustes. Alates 2016. aastast olen juhtinud Virtsu Kooli, alates 2017. aastast kuulun Lääneranna Vallavolikogu koosseisu. Sellest sügisest asusin Randvere Kooli etteotsa.

Miks kandideerin kohalikel valimistel Lääneranna vallas? Sellepärast, et minu südames on Virtsu ja endine Hanila erilisel kohal. Tahan oma oskuste, teadmiste ja kogemustega panustada kohaliku kogukonna arengusse. Olen olnud Virtsu Aruka Küla projekti eestvedaja, mille tulemusena pääsesime nii Euroopas kui ka Eestis oluliselt rohkem pildile. Panustan jätkuvalt kohaliku koolivõrgu ja sotsiaalvaldkonna tegevustesse. Pean oluliseks, et kodulähedane kool ja lasteaed säiliks, koolivõrk muutuks lapsesõbralikumaks ning valla valitsemine efektiivsemaks. Virtsul on ette näidata suurepäraseid tulemusi, kuidas kogukond saab ühiselt oma elupaika parendada – ettevõtjate initsiatiivil on saanud teoks K. MET kolimine endisesse kalatööstusesse, kohalike eestvedamisel avatakse lõpuks Virtsus rahvamaja, oleme edukalt võidelnud Virtsu Kooli säilitamise eest. Kõik see on toomas siia piirkonda uusi elanikke, mis ongi valla suuruselt teisele asulale igati omane. Edendame koostööd kogu Lääneranna valla pisemate ja suuremate asulate vahel, säilitades samas nende unikaalsete paikade eripära.

Nimeks on mulle pandud Karmen. Sündinud olen küll Haapsalus, aga minu lapsepõlv kuni 9. klassi lõpetamiseni möödus Türi linnas. Gümnaasiumi lõpetasin 1999. a Lihulas. Peale gümnaasiumi lõpetamist võtsin mehe, saime 2 imetoredat tütart ning nii ma siia pidama jäingi. Nüüdseks on lisandunud minu perre ka pisipoeg. Olen täiendanud ennast mitmete kursustega/õpitubadega, aga olen lõpetanud ka majandusarvestuse-maksunduse eriala Haapsalus. Ameteid olen pidanud erinevaid. Olen töötanud pea 5 aastat Swedbangas telleri/kassapidajana, Link-Pipe Baltic´us müügikoordinaatorina ja kohe saab mul 10 aastat täis OÜ Sereeter´is juhataja ametil. Töölt vabal ajal meeldib mulle lugeda ning loomulikult on mu suurimaks kireks õmblemine.

Kandideerimise otsus ei tulnud kindlasti mitte uisapäisa. Kaalusin seda pikalt ja põhjalikult. Vahel on nii, et kui soovid muutust, siis tuleb ise muutuda – kastist välja tulla ning vahest ka ringist välja vaadata. Ning kui on võimalus ise nendele muutustele kaasa aidata, siis peab seda tegema. Meie valla kõige suurem väärtus on meie inimesed – kes elavad siin juba aastakümneid ning kellel on alles mõttes siia kolida. Aga selleks, et noored just maale tuleks, on meil tarvis töökohti, koole ja lasteaedu. Ettevõtlus ei ole ainult sotsiaalsete töökohtade loomine! Ei ole olemas ühtegi rumalat ideed, vaid peaks olema kõiki ideid toetav vald ja kogukond. 

Minu kodu ja pere on Paimveres, ühes Lääneranna valla väikeses külas, kuhu pea 20 aasta eest kolisin. Meie peres kasvab viis last. See paik on südames kinni, sest siin on juba mitu põlve minu esivanemad sammunud. Kõrghariduse omandasin Tallinna Ülikoolis, kus lõpetasin magistriõpingud klassiõpetaja erialal. Olen üks osa Lihula Gümnaasiumi toredast ja ettevõtlikust kooliperest. See, et meie kõigi lastel Lääneranna vallas on võimalik alustada oma haridusteed kodu lähedalt, on väärtus. Väärtus, mida ei saa ega tohigi mõõta ainult rahanumbriga. Meie pere lapsed on alustanud oma haridusteed kodulähedasest Lõpe lasteaiast ja koolist. Nii on olnud turvaline ja hea kasvada. Lisaks kaunile loodusele, heale elukeskkonnale, töökohtadele ja turvalisusele, mida me Lääneranna vallas elades väga hindame, vajab maal elav pere ka kodulähedasi võimalusi oma laste kasvatamiseks ja arendamiseks. Meie lasteaiad ja koolid vajavad toetust ning ka gümnaasiumihariduse andmine Lihulas peab jätkuma. Kandideerin, sest mulle läheb korda Lääneranna valla käekäik.

Lääneranna vallaga olen seotud olnud kogu oma 34-aastase eluea jooksul. Lihula Gümnaasiumi lõpetamise järgselt astusin Eesti Maaülikooli, kus õppisin magistrikraadi saamiseni, misjärel suundusin tööle RMK-sse, kus käesolevaks hetkeks töötan juhtimisarvestuse osakonnas. Lääneranna volikokku kandideerimise ettepaneku tegi ametis olev keskkonnaminister ja otsustasin selle vastu võtta, et oma nõu ja jõuga aidata kaasa valla arengule.

Kõige rohkem kõnetab mind haridusega seonduv. Kõik valla õpilased peavad saama õppida kaasaegsetele nõuetele vastavates õppehoonetes ja on oluline, et Lihula koolis säiliks gümnaasiumihariduse omandamise võimalus. Lääneranna vald, mille pindala on 1361 km2 ja elab 5 237 inimest ei tohiks olla vald, millel puudub gümnaasium. Mida varem noor kodukohast kaugele õppima saadetakse, seda väiksem on tõenäosus tema tagasitulekuks. Pean ka oluliseks, et valla teenistujate koosseisu loodaks „projektispetsialisti“ ametikoht, kelle ülesandeks saab olema projektide rahastustaotluste (sh rahvusvaheliste) koostamine ja nende elluviimise korraldamine. Täiendavate rahastusallikate leidmine on suurte investeeringute (nt õppehoonete, spordirajatiste ehitamine) tegemiseks ülioluline, sest ainult valla omavahenditest ei ole võimalik neid teha. Eraldi vajab analüüsimist, kas vallaelanike teenindamine on täna parimal viisil valla poolt tagatud või on vajalik ellu viia muudatusi. Minu suurimateks hobideks on sportimine ja reisimine ning viimase tõttu olen sattunud väga erinevatesse paikadesse üle maailma. Nähtut ja kogetut saab ära kasutada vaba aja mitmekesisemaks muutmisel, nt erinevad võimalused supluskohtade arendamisel ja tervisespordi võimaluste loomisel. Minge kõik valima, sest on aeg sisuliseks tööks!

Lääneranna valla põliselanik, alustasin Mõtsu algkoolist kooliteed ja lõpetasin selle Mainori Kõrgkooliga Pärnus, seetõttu pean eriti tähtsaks kohalike koolide säilimist. Olen aastaid tegutsenud kohaliku ettevõtjana ja Paatsalu kalakasvatuse juhina. Püüan arendada ettevõtlust, näen uute töökohtade vajalikkust ja maapiirkonna majanduse soodustingimuste loomise suurt vajadust.

Olen pensionär, lõpetanud Tartu Meditsiinikooli, töötanud meditsiini valdkonnas 49 aastat, momendil töötan Varbla arstikabinetis pereõena. Meditsiiniga seotud olles pean oluliseks meie tervist ja heaolu. Kõikidele inimestele peab olema tagatud ja kättesaadav esmatasandi arstiabi, apteegiteenus ja hambaravi. Laiendada vajadusel koduõe teenust, lähtudes teenusesaajate soovidest.

Mina, Heino Sabiin, olen sündinud 17. detsembril 1958, Varblas. Kõigepealt alustasin kooliteed Varbla Põhikoolis, seejärel suundusin Vigala M. Aitsami nim. Maakutsekooli, kust omandasin mehhanisaatori kutse. Ettevõtlusega olen tegelenud 30 aastat. Töötan AS-is Varbla Puhkeküla juhatuse esimehena.

Uues volikogu koosseisus soovin hea seista võrdse ja tasakaalustatud arengu eest kohalikes kogukondades. Kuna ettevõtluses on äärmiselt tähtis oskuslik rahakasutus, siis see oskus on mul olemas ja soovin seda kasutada ka valla vahendite otstarbekal ning säästlikul kasutamisel-suunamisel. Volikogu liikmena soovin parandada ettevõtluskeskkonda, samuti parandada elanikkonna teenuste kvaliteeti ja vähendada bürokraatiat vallas. Leian, et kõigis piirkondades peab koolid säilitama, arutelukoht on vaid klasside arv ja miinimumõpilaste arv. Enamik kruusakattega teed tuleb viia tolmuvabaks. Volikogus soovin toetada laste huvihariduse mitmekesistamist.

Olen 35-aastane, 10-aastase poja isa. Elan maal ja siin mulle meeldib. Avasime oma kodukülas Burxibussi ja plaane on veelgi, mida realiseerida, kui maal elu toimima jääb. Mina näen, et elu maal algab koolidest ja väga oluliseks pean korras teedevõrku. Tahan maaelu jätkumises kaasa rääkida. Olen Koonga Vabatahtlike Päästeseltsi liige.

Olen sündinud ja üles kasvanud Jänistvere külas põllumajandusega tegelevas paljulapselises peres. Lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogia eriala, BSc. Peres kasvab väike laps.

Olen Lääneranna Vallavolikogu töös kaasa löönud selle algusajast saati ning see on tänu uue valla puhtalt lehelt alustamisele, andnud hea võimaluse tundma õppida kogu volikogu pädevusse kuuluvate nii määruste kui ka erinevate otsuste vastuvõtmise tagamaid. Nüüd on volikogul aeg keskenduda valla üldisele toimimisele, järgides seejuures valla eri piirkondade harmoonilist arengut ning vallavalitsuse tõhusat elanikkonna teenindamist.

Vean eest Mihkli laada toimumist ning olen liige Koonga Vabatahtlike Päästeseltsis.

Olen õppinud Väimela NST zootehnikuks ja töötanud sellel erialal 25 aastat. Peale majandite lagunemist kutsuti mind tööle Varbla valda sotsiaaltöötajaks. Siis oli Eesti sotsiaaltöö alles algusjärgus. Asusin õppima Tallinna Haldusjuhtide Instituuti sotsiaaltööd. 1993. aastast olen töötanud sotsiaaltöö valdkonnas. Tahan panustada oma teadmiste ja oskustega kõigi Lääneranna piirkondade ühtlasesse arengusse, et ka noortel oleks tulevikus võimalik maal ennast teostada ja lapsi kasvatada.

Olen õppinud Koonga põhikoolis ning tegelenud 18 aastat ehitusvaldkonnaga, põhiliselt märgruumide ja plaatimistöödega. Olen 38 aastat vana ja mul on 4 last, kellest 2 käivad Koonga koolis ja 2 Koonga lasteaias. Mulle on oluline, et kõigil lastel oleks meie vallas võrdsed kooli ja lasteaia tingimused, et sotsiaaltöötajad aitaksid kõiki inimesi, kes on sattunud elu hammasrataste vahele, olenemata elukohast ja tutvustest. Soovin seista selle eest, et igal lapsel oleks oma kodukohas turvaline, nii mängida kui ka jalgrattaga sõita. Soovin, et kõigil valla elanikel oleks hea elada – sõltumata vanusest, perekonnanimest ja rahakoti suurusest.

Elan Virtsus ja pean pensionipõlve. Sündinud olen 1954. aastal Lõpe külas. Koolis käisin Lihulas, olen õppinud energeetikat ning täiendanud end erinevatel koolitustel ja ise õppides. Töötasin energeetikuna ja ettevõtjana. Vabatahtliku tööna olen aktiivselt osalenud Virtsu elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamises. Pean tähtsaks elu korraldamist maal nii, et oleksid kättesaadavad „linnalikud teenused”. Arvan, et esmalt on vaja tagada noorte naiste vajadused, siis jäävad paigale ka mehed, tekivad pered ja sünnivad lapsed, kes täidavad koolid ja lasteaiad, tekivad töökohad ja laekuvad maksud. Kandideerin valimistel, sest soovin oma senist elukogemust rakendada valla juhtimise läbipaistvamaks, tõhusamaks ja iga piirkonna vajadusi arvestavamaks muutmisel.

Olen 29-aastane, kolme lapse ema. Keskhariduse omandasin Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumis ning peale kooli lõppu olen töötanud lasteaias ja klienditeenindajana. Lühikese perioodi töötasin ka haiglas hooldajana ning tugiisikuna. Väga hingelähedased teemad on mulle alati olnud lapsed ja eakad inimesed, mistõttu tahaksin anda oma panuse, et eriti just nendes valdkondades ei jääks asjad unarusse. Seisan noorte heaolu eest, annan enda panuse, et maakohtades säiliksid koolid ning eakad inimesed tunneksid end meie ühiskonnas hästi.

Olen Marianne Lehis, lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe erialal ja töötan SA Pärnu haiglas õena. Peres kasvamas väike poeg ja vabal ajal meeldib mulle tegeleda lugemise ning korilusega. Oma erialast lähtudes pean oluliseks esmatasandi arstiabi kättesaadavust, korraliku apteegivõrgustiku olemasolu ja koduõenduse teenuse loomist.

Olen 38-aastane, abielus, peres kasvab kolm alaealist last. Igapäevaselt olen füüsilisest isikust ettevõtja. Tegelen maastikuhoolduse ja korrashoiuga. Pean kohaliku elu säilimist maapiirkonnas väga tähtsaks.

Olen sündinud Virtsus ja kogu oma elu siin ka elanud. Olen füüsilisest isikust ettevõtja, töötanud juuksurina ja teinud tööd erivajadusega inimestega. Inimeste abistamine on mulle alati südamelähedane olnud, üle 25 aasta olen tegelenud heategevusliku tööga. See ajendas mind õppima sotsiaaltööd Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris, mille lõpetasin 2015. aastal, olles siis 54-aastane. Läbisin 2017. aastal rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolituse ja 2018. aastal võlanõustamise koolituse. Minu haridus ja saadud kogemused aitavad mul edaspidi arendada Lääneranna valda ning muuta valla elanike elu sotsiaalselt turvaliseks.

Oma kooliteed alustasin Lõpe Koolis, pärast mida järgnesid õpingud Pärnu Koidula Gümnaasiumis. Ülikoolis studeerisin Riigiteaduste erialal. Ülikooli ajal ja peale ülikooli töötasin aastaid Välisministeeriumis. Peale lapse sündi naasin uuesti kodukohta. Hetkel olen tegev Lõpe ja Koonga Koolis.

Valimistel osalema ajendas mind hirm kodukoha stagnatsiooni ees, see lõputu paigalseis, mis meid igal sammul varitseb. Ma siiralt usun, et üheskoos suudame elu maal kaasaegsemaks ja entusiastlikumaks muuta!

Olen sündinud 22. juulil 1975, Oidremaal. Abielus, kolme lapse isa ja elan Lihulas. Peale Lihula Keskkooli lõpetamist alustasin põllumajandusega, millega tegelen tänaseni. Olen Lääneranna valla suurima põllumajandusettevõtte OÜ Lõpe Agro tehnikajuht ja juhatuse liige. Läbi oma tegemiste ja toimetamiste olen hästi kursis nii valla tugevuste kui ka kitsaskohtadega. Tänu oma pikaaegsele ettevõtluskogemusele erasektoris arvan, et olen piisavalt kogenud, et ka valla tegemistes kaasa rääkida.

Olen 26-aastane, rõõmsameelne ja aktiivne noor naine. Omandasin põhihariduse Varbla Põhikoolis ning keskerihariduse Järvamaa Kutsehariduskeskuses hobumajanduse erialal. Hetkel töötan Varbla Põhikoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Ettevõtjana pakun Varbla salongis maniküüriteenust ning töötan ka hobustega. Juhendan võrkpalli- ja jalgpallitrenne. Hobi korras käin ka ise võistkond Vapruse all jalgpalli mängimas ning mängin ka võrkpalli. Olen ühe imelise viieaastase poisi ema, kes on mulle õpetanud, et kõik on võimalik, kui midagi väga soovida. Kandideerin, kuna soovin, et kõik tunneksid ennast meie vallas veel paremini ning annan selleks endast kõik võimaliku. Kõike, mida teen, teen suure huvi ja pühendumusega.